Austatud minister Purga, esimees Edward Klas, rabi Kot, kallid Eesti juudi kogukonna liikmed, daamid ja härrad.
Mul on siiralt hea meel olla täna siin koos teiega. Me tähistame ajaloolist protsessi, mis sai alguse Eesti vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadusega 1925. aasta veebruaris ja mille alusel kuulutati 6. juunil 1926 ametlikult välja Eesti juutide kultuurautonoomia. 1920. aastate Euroopas oli see haruldane ja erakordne samm. See näitas tõelist pühendumust tolerantsusele ning sügavat usku sellesse, et juudi elu on selle riigi lahutamatu osa.
Eile, mil valmistusin selleks kõneks, lehitsepsin tolle ajastu ajaloolisi juudi ajalehti. Leidsin 1928. aasta juulikuu heebreakeelsest ajalehest nimega „Netivot“ ühe põneva artikli. See kirjeldas kogu Ida-Euroopa juudi haridustöötajate suurt konverentsi, mis toimus kuurortlinnas Sopotis, Danzigis, Poolas. Kohtumiste käigus soovis üks kõnelejatest võrrelda, kuidas erinevad riigid juudi haridusse suhtuvad. Ta kasutas lihtsat kujundit. Ta palus kuulajatel kujutleda „õiguste redelit“. Redeli alumisel astmel olid tema sõnul riigid, mis ignoreerisid juudi koole täielikult. Kuid selle redeli kõige kõrgemal astmel – pälvides kogu Euroopa juutskonna kiituse juudi lastele maksimaalsete võimalike õiguste ja vabaduste andmise eest – seisis Eesti.
Sada aastat tagasi seadis Eesti moraalse standardi kogu mandrile. Seda žesti hinnati nii sügavalt, et see kanti ametlikult Jeruusalemmas asuva Juudi Rahvusfondi Kuldraamatusse, pitseerides meie rahva tänutunde igaveseks.
Me kõik teame, et sellele õitsengule tegid julma lõpu okupatsioon ja holokaust. Traagilisel kombel kuulutasid natsid selle maa Judenfrei’ks. Nad uskusid, et on juudi elu siin igaveseks kustutanud. Kuid nad põrusid.
Kui ma vaatan täna teid, ei näe ma vaid ellujäämist – ma näen juudi rahva lugu, lugu taassünnist ja kasvamisest. Ma näen elujõulist, vaba ja uhket kogukonda, mis elab rikast kultuuri- ja hariduselu iseseisvas, demokraatlikus Eestis.
Iisraeli Riigi ja Eesti juutskonna vaheline side on soe ja purustamatu. Meie alalise Iisraeli suursaatkonna hiljutine avamine siin Tallinnas on ülim tõestus sellest, kui kõrgelt Iisrael väärtustab Eestit kui lähedast sõpra ja partnerit. Praegustel keerulistel aegadel, mil näeme üleilmse antisemitismi murettekitavat kasvu, on Eesti mõistmine sellest, kui oluline on hoida juudi elu turvalise, avatud ja uhkena, väärtuslikum kui kunagi varem.
Tallinna Juudi Kooli õpilastele, kes te olete täna siin koos meiega: teie olete meie tulevik. Vaadake tagasi 1926. aasta ajaloole, vaadake, kus te olete täna, ja kandke oma identiteeti ning juudi uhkust püstipäi. Teie olete meie rahva kõige optimistlikum sõnum.
Jätkugu juudi elu õitseng Eestis ning kasvagu sõprus meie riikide ja rahvaste vahel tugevamaks kui kunagi varem.
Suur tänu teile.
Tõlgitud tehisaru abiga
