Austatud minister, kogukonna juhid, head külalised ja sõbrad!

Täna tähistame erilist päeva. Sada aastat tagasi sai alguse juudi kultuuriautonoomia Eestis. Me ei tähista ainult üht seadust. Me tähistame suurt ideed, mis on tähtis ka täna.

See ajaloo peatükk näitab üht: tugev riik ei karda erinevusi. Tugev ühiskond kasvab nende kaudu.

Juudi rahvas on tuhandeid aastaid hoidnud oma usku ja traditsioone. Igas paigas, kus juudid elasid, oli nende süda suunatud Jeruusalemma poole. Kuid samal ajal hoolisid nad alati ka riigist, kus nad elasid.

See ei ole vastuolu. See on meie tee.

Me oleme näidanud, et inimene saab olla ustav oma rahvale ja oma traditsioonidele ning samal ajal olla hea kodanik, usaldusväärne partner ja anda oma panuse ühiskonda.

Sada aastat tagasi näitas Eesti tarkust ja julgust. Eesti ei palunud juutidel olla vähem juudid. Eesti andis võimaluse olla uhkelt juut ja samal ajal täisväärtuslik osa Eesti ühiskonnast.

Meie ajalugu tõi kaasa ka raskeid ja valusaid aastaid. Oli sõda, oli holokaust, oli okupatsioon. Kuid just sellepärast on tänane päev nii tähtis.

See tuletab meile meelde, et mitte ainult inimesed ei jää ellu – ka head ideed jäävad ellu.

Ka täna, väikese, kuid elujõulise kogukonnana, usume me samadesse väärtustesse.

Me oleme uhked oma juudi identiteedi üle.

Me oleme uhked oma sideme üle Iisraeliga.

Ja me oleme uhked, et saame olla osa Eestist ja aidata kaasa selle tulevikule.

Juudid ei ole kunagi pidanud valima Tallinna ja Jeruusalemma vahel. Meie südames on koht mõlemale.

Juudi kogukonna nimel tänan Eestit, tema juhte ja inimesi selle eest, et Eestis on võimalik elada juudina vabalt, väärikalt ja avatult.

Meie soov on, et Eesti oleks ka tulevikus eeskujuks maailmale – riik, kus inimene ei pea loobuma oma identiteedist, et kuuluda ühiskonda. Riik, kus igaühe eripära teeb meid kõiki rikkamaks.

Sada aastat hiljem elab see sõnum edasi.

Me ei rikasta ühiskonda mitte sellest hoolimata, et oleme erinevad, vaid just tänu sellele.

Aitäh!