Juutide asualad ja "juudi" nimega kohadЕврейские места и "еврейские" имена
Jewish places and "jewish" names
Juutide asualad ja "juudi" nimega kohad
Pikk tn (Langstrasse) on keskaegset päritolu. 1784.a. koosnes kolmest osast:
1804.a. on Munga tn liidetud Pika tänavaga, 1936.a. liideti Juudi tn Pika tänavaga. Nõukogude perioodil kandis Pikk tänav Pioneeri tänava nime.
Viljandi vanalinna tänavatevõrgu ajalooline kujunemine.
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4081/0201/3096/Lisa2_m58.pdf
"Viljandi juudi kogukonna asutasid 1860. a. Nikolai sõdurid (nende seas ka kantonistid). Nendega ühinesid ka käsitöölised ja väikekauplejad ümberkaudsetest küladest. Juudid elasid samal tänaval, mis sai nimetuse Juudi tänav. Enamik juute elasid juudi kvartalis".
Росcийская Еврейская Энциклопедия
http://www.rujen.ru/index.php/ВИЛЬЯНДИ
[Tõlge vene keelest. Kasutatut allikad puuduvad.]
1773. a. elas linnas 370 elanikku vaba linnakodaniku seisusest, s.t. sakslasi. Peale selle elas siin veel 93 talupoega-pärisorja oma omanike loal ja 69 talupoega, kes nähtavasti olid kinnistatud linna külge. Seega elas sellal vallikraavidega piiratud alal kokku 532 inimest. Väljaspool vallikraave olid eeslinnad, kus [...] elasid peamiselt eestlased, kes end elatasid lihttööliste ja teenijatena.
Eeslinnad paiknesid 1790. a. pärineva gravüüri järgi pr. Tartu tänava mäe ja Pioneeri tn. [Pikk tn.] mäe nõlval. Linna lääneküljel olid mõisa majapidamishooned ja põllud.
1784. a. märgitakse linnakodanike arvuks 603 inimest.
Linnaelanike elukutsetest on teada, et sajandi teisel poolel oli linnas 6 kaupmeest, apteeker, 2 haavaarsti, 3 kullasseppa, 5 lukusseppa, 2 juuksurit jne.
Henn Moora. "Viljandimaa Põhjasõjast kuni XIX sajandi lõpuni". Viljandi koduloomuuseum. Viljandi 1959.
Juudid ei saanud kuni 1772 a. ametlikult elada Venemaal. Kui Peeter I ajal üksikute juutide elamine oli lubatud, siis Katariina ja Jelizaveta Petrovna hoolitsesid selle eest, et Venemaa pinnal ei oleks ühtegi juuti.
Kuid 1772. a., Katariina II ajal, toimus Poola jagamine ja osa maast läks üle Venemaale. Seega kümned tuhanded Poola juudid leidsid ennast Vene impeeriumi territooriumil ja põhimõtteliselt võisid elada kõikjal Venemaal... ...kuni 1791. a., mil võeti kasutusele mõiste "Juudi asuala" mis võimaldas juutidel elada ainult teatud Venemaa provintsides. Eesti (Estland ja osa Liivimaast) olid väljaspool juudi asuala, s.t. et juutidel ei olnud ametlikult õigust seal elada.
Miks siis on Viljandi (Fellini) 1784. a. kaardil (ja võib-olla varem) "Juudi tänav"? Tundub, et on kaks võimaliku vastust. Esimene (nimetame seda religioosseks) on austus juutide kui Piibli rahva vastu (vt Jeruusalemma tänavaid paljudes maailma linnades). Teine (ja antud juhul tõenäolisem), on see, et sellel tänaval elas suhteliselt palju juute, vähemalt nad paistsid silma ülejäänule elanikkonale. Seda versiooni toetab ka see fakt, et 1900. a. kaardil on tänava nimetus "Жидовский переулок" - жидовский, mitte еврейский (juudi) ... (*)
Me ei tea Viljandi juutide arvu XVIII sajandi lõpul. Aga on teada (N. Genss), et 1867. a. elas Viljandis 42 juuti ja 1881. a. neid oli juba 241.
Samuti märgime, et 1930-datel elasid paljud juudid Lossi tänaval.
(*) - Tuleb välja, et eakas viljandlanna Eva Ganitševa seletas seda järgmiselt ("Sakala" 25.08.2001): "Nimi pärines palju varasemast ajast, sest seal oli asunud rituaalne juudi naistesaun [mikve juudi keeles - M.R.]. Nimelt ei tohtinud juudi naine pärast menstruatsiooni mehe kõrvale heita enne, kui oli käinud saunas ja täitnud seal kõik vajalikud usukombed. Seal tänaval on kunagi asunud ka üks väike palvela. Oma sünagoogi ja rabi jaoks oli Viljandi juudi kogudus liiga väike."