Eesti-Iisraeli parlamendirühm õnnitleb Eesti juudi kogukonda ning kõiki Eesti inimesi Eesti juudi kultuurautonoomia 100. aastapäeva puhul.
See tähtpäev tähistab olulist sündmust Eesti Vabariigi ajaloos ning omab erilist kohta ka Euroopa juudi kogukondade ajaloos. 1925. aastal vastu võetud vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus andis Eesti juutidele võimaluse rajada oma kultuuriline omavalitsus – samm, mis pälvis rahvusvahelist tunnustust ja kinnitas noore Eesti Vabariigi pühendumust vabadusele, võrdsusele ja vähemuste õiguste austamisele.
Eesti iseseisvumine tõi kaasa põhimõttelise muutuse siinsete juutide elus. Sajandite jooksul erinevate võõrvõimude all elanud juudi kogukond sai Eesti Vabariigis täielikud kodanikuõigused ning võimaluse vabalt arendada oma kultuuri, haridust ja kogukondlikku elu. Eesti juudi kultuurautonoomia kujunes eeskujuks, mille vastu tunti huvi ka paljudes teistes riikides.
Juba sada aastat tagasi hakkasid arenema sidemed Eesti ja juudi rahvusliku kodu ülesehitajate vahel tollases Briti mandaadi all olnud Palestiinas. Eesti Vabariik kanti esimese riigina Juudi Rahvusfondi Kuldraamatusse tunnustusena Eesti poolt juudi kogukonnale võimaldatud kultuurautonoomia eest.
Eesti juudi kultuurautonoomia vägivaldse katkestamise tõid kaasa 1940. aastal alanud okupatsioonid. Nõukogude Liidu okupatsioon hävitas vähemusrahvuste kultuurilise omavalitsuse ning sõltumatu kodanikuühiskonna. Sellele järgnenud Natsi Saksa okupatsioon püüdis hävitada Eesti juudi kogukonda ennast.
Eesti riigi taastamisega 1991. aastal avanes juudi kogukonnal võimalus jätkata seal, kus vaba Eesti areng oli pool sajandit varem katkestatud. Tänapäeval on Eesti juudi kogukond elujõuline, nähtav ja hinnatud osa Eesti ühiskonnast ning oluline sild Eesti ja Iisraeli ning laiemalt kogu juudi maailma vahel.
Eesti juudi kogukonna aktiivne kultuuri-, haridus- ja ühiskondlik tegevus annab tunnistust sellest, et sada aastat tagasi rajatud traditsioon elab edasi ka tänapäeval. Eesti riik peab oluliseks tagada, et juudi kogukond saaks jätkuvalt turvaliselt ja vabalt oma identiteeti, kultuuri ja usuelu hoida ning edasi arendada.
Praegused sõbralikud ja tihedad suhted Eesti ja Iisraeli vahel toetuvad samadele väärtustele – demokraatiale, õigusriigile, vabadusele ning inimväärikuse austamisele. Samuti on need suhted rajatud Eesti juudi kogukonna olulisele panusele meie ühiskonna arengusse läbi paljude põlvkondade.
Juudi kultuurautonoomia sajandat aastapäeva tähistades meenutame uhkusega üht Eesti demokraatia ja sallivuse olulist saavutust ning avaldame tunnustust Eesti juudi kogukonnale tema panuse eest meie ühisesse ajalukku ja tänasesse päeva. Koos vaatame julgelt tulevikku.
Palju õnne Eesti juudi kultuurautonoomia 100. aastapäeva puhul!
Am Yisrael Chai!
Eesti-Iisraeli parlamendirühma esimees on Eerik-Niiles Kross ning sinna kuuluvad veel Vadim Belobrovtsev, Meelis Kiili, Lauri Laats, Juku-Kalle Raid, Riina Sikkut, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Vilja Toomast ja Kristo Enn Vaga.
Lisainfo:
Eerik-Niiles Kross
Eesti-Iisraeli parlamendirühma esimees
eerik-niiles.kross@riigikogu.ee
