Saksa okupatsiooni ajal elas meie perekond Tartus Kuperjanovi tn. 46. Meiega ühes majas esimesel korrusel, sissepääsuga hoovist elas perekond Lindeberg, kelle tütardega koos mängisime. Nende ema Dina (nii teda kutsuti) oli Lätis sündinud juuditar.
Minu isa Arnold Peets (1904-1971) oli Postimehe ajakirjanik. Miks ta määrati tänavavanemaks, seda ma ei tea, sest ma olin siis laps. Tean ema hilisematest juttudest (isa evakueerus toimetusega Saksamaale), et tänavavanem pidi kirjutama välja isikutunnistusi. Ilusama käekirjaga ema aitas teda.
Lindebergidel oli 01.06.1943.a. sündinud kolmas tütar. Olukord oli seda komplitseeritum, et meie kõrval majas nr. 44 asus saksa komandantuur ja hoov oli ühine. Mu õde mäletab, et keegi saksa ohvitser oli juhuslikult näinud pr. Lindebergi ja temalt küsinud "Jude?", mis prouat väga ehmatas ning ta püüdis vältida õues ja tänaval käimist.
Ema jutust tean, et nad kirjutasid isikutunnistusele rahvuseks lätlane. Peale sõda sattusime elama eraldi, mingi kontakt säilis, eriti minu õde ja Lindebergide keskmine tütar Mare olid sõbrannad ja lävisid tihedasti. Ema rääkis, et alati kui ta juhtus kohtuma pr. Lindebergiga oli ta viinud jutu Arnold Peetsile ja meenutanud teda suure tänutundega kui oma elu päästjat.
Eve Peets, märts 2009.