Aitäh, Eesti — julge ja ülla sammu eest!

1920.aastate keskel tegi väike ja noor Eesti Vabariik tõeliselt ajaloolise otsuse — otsuse, mis pälvis kogu juudi rahva siira tunnustuse ja tänu.

Pärast iseseisvuse saavutamist otsustas Eesti võrdsusest mitte lihtsalt rääkida, vaid selle ka seadusesse kirjutada. 1925. aastal võeti riigis vastu vähemusrahvuste kultuuromavalitsuse seadus ning 1926. aastaks oli juudi kogukond saanud tõelise õiguse juhtida oma kultuuri- ja hariduselu.

Selle ajastu Euroopa jaoks oli see erakordne. Väikeses Läänemere-äärses riigis said juudid avada koole, hoida oma keelt ja traditsioone, asutada oma institutsioone ning tunda, et riik ei seisa neil teel ees, vaid aitab neid.

See tähelepanuväärne samm ei jäänud märkamata.

1927.aastal kandis Juudi Rahvusfond – Keren Kayemeth LeIsrael (KKL-JNF) Eesti juudi rahva Kuldraamatusse (Golden Books of Honor) ja andis riigile üle ametliku tänuüski, tunnustades juudi kogukonnale võimaldatud ainulaadset kultuuriautonoomiat.

Selline sissekanne tehakse vaid erakordsetel puhkudel — siis, kui ajalugu talletab väärikuse ja austuse eeskuju, mis on väärt igavest mäletamist.

20ndate ja 30ndate aastatel puhkes juudi elu Eestis õitsele. Tegutsesid juudi gümnaasiumid, kultuuriseltsid ja akadeemilised algatused, samal ajal kui Tartu Ülikooli ümber kujunes haritud juudi intelligents.

See oli väike kogukond, kuid elujõuline, loov ja oma tulevikus kindel.

Kuid siis tulid tragöödia-aastad.

Esmalt tuli Nõukogude okupatsioon 1940. aastal: autonoomia hävitamine, juudi institutsioonide sulgemine, küportatsioonid ja punane terror.

Seejärel tuli natsistlik okupatsioon, mis jätkas hävitustööd ja viis peaaegu kogu Eesti juudi kogukonna likvideerimiseni. Enamiku riiki jäänud juutidest mõrvasid natsid ja nende käsilased.

See tragöödia jättis sügava armi — kuid see ei kustutanud mälu.

Iisraelis viis KKL ellu elava mälestusprojekti: Euroopa hävitatud juudi kogukondade, sealhulgas Eesti juutide mälestuseks rajati mets.

Jeruusalemma lähedale Iisraeli pühale pinnale istutatud kuus miljonit puud said vaikseks ja elavaks monumendiks — sümboliks sellest, et elu kestab edasi.

Täna on sellel lool ka uus peatükk.

Juudi elu Eestis on järk-järgult taastumas, naastes oma kultuuriliste ja kogukondlike juurte juurde. Ja taastatud iseseisev Eesti Vabariik on täna Iisraeli sõber ning partner, keda seovad vastastikuse austuse ja hea tahte suhted.

Ja seepärast on soov öelda väga lihtsad sõnad.

Aitäh, Eesti — selle julge ja ülla sammu eest, mis astuti peaaegu sajand tagasi.

Aitäh austuse eest, mida pole kunagi unustatud.

Ja igavene mälestus Eesti juudi kogukonnale.

Selle lugu elab edasi — inimestes, mälestustes, juudi rahva Kuldraamatus ja Iisraeli metsades.