Maya Samokovlija, Ülemaailmse Juudi Kongressi tegevdirektor

Ekselentsid, lugupeetud valitsuse esindajad, Eesti Juudi Kogukonna liikmed, kallid sõbrad!

On eesõigus olla koos teiega siin Tallinnas, kui tähistame erakordset tähist: sada aastat juudi kultuuriautonoomiat Eestis.

Mul on au edastada teile tervitused Maailma Juudi Kongressi presidendi Ronald Lauderi nimel, kes palus mul edasi anda oma soojad tervitused ja õnnitlused selle ajaloolise sündmuse puhul. President Lauder on juba ammu tunnustanud unikaalset kohta, mida Eesti juudi ajaloos omab, ning väärtustab kõrgelt tugevat suhet Maailma Juudi Kongressi ja Eesti Juudi Kogukonna vahel.

Lubage mul samuti väljendada tunnustust välisminister Margus Tsahknale tema mõjusa sõnumi eest sel nädalal Washingtonis toimunud AJC globaalsel foorumil (AJC Global Forum), kus ma just viibisin. Ajal, mil juudi kogukonnad kogu maailmas seisavad silmitsi kasvavate väljakutsetega, on Eesti hääl demokraatlike väärtuste, vähemuste õiguste ja antisemitismi-vastase võitluse toetuseks erakordselt oluline ja sügavalt hinnatud.

See aastapäev ei ole ainult juudi ajaloo tähistamine Eestis. See on ka Eesti enese tähistamine ning sellise ühiskondliku visiooni pühitsemine, mis oli ühtaegu julge ja oma ajast ees.

Juutide elu ajalugu Eestis on tihedalt põimunud Eesti riigi ajalooga. 1926. aastal sai Eestist esimene riik maailmas, mis andis oma juudi kogukonnale riikliku kultuuriautonoomia.

Selle saavutuse tähtsust tunnustati kaugel väljaspool Eesti piire. 1936. aastal kiitis Briti väljaanne Jewish Chronicle Eestit kui riiki, kus juudid saavad elada vabalt ning säilitada oma rahvuslikku ja kultuurilist identiteeti. Ajal, mil suur osa Euroopast liikus hoopis teises suunas, oli Eesti silmapaistev erand.

Kultuuriautonoomia võimaldas juutidel säilitada oma traditsioone, institutsioone ja identiteeti, olles samal ajal Eesti ühiskonna täielikult lõimunud liikmed. See demonstreeris põhimõtet, mis on täna sama asjakohane kui sajand tagasi: vähemuste õiguste kaitsmine tugevdab, mitte ei nõrgenda demokraatiat.

Teine maailmasõda, holokaust ja Eesti okupeerimine katkestasid selle arengu traagiliselt. Ometi kestis juudi elu Eestis edasi.

Täna on Eesti Juudi Kogukond elujõuline ja aktiivne institutsioon. See hoiab alal juudi haridust, traditsioone ja usuelu, kaitseb holokausti mälestust, edendab usutevhelist dialoogi ning panustab aktiivselt Eesti ühiskonda.

Maailma Juudi Kongressi jaoks on Eesti Juudi Kogukond olnud juba aastaid väärtustatud ja usaldusväärne partner. Me hindame sügavalt meie koostööd ja kogukonna ülesnäidatud juhtrolli juudi elu tugevdamisel, ehitades samal ajal sildu kogu ühiskonnas.

Seda aastapäeva tähistades peame aga vaatama ausalt ka meie ees seisvaid väljakutseid.

Maailm muutus põhjalikult pärast seda hirmutavat terrorirünnakut Iisraeli vastu 7. oktoobril 2023, mille pani toime terroriorganisatsioon Hamas. Lisaks tohutule inimlikule tragöödiale on selle tagajärgedel olnud kauakestvad ja laiaulatuslikud mõjud juudi kogukondadele kogu maailmas.

Paljudes riikides on antisemitistlikud vahejuhtumid järsult kasvanud. Juudi koolid, sinagoogid ja kogukonnakeskused on olnud sunnitud tegutsema rangemate turvameetmete tingimustes. Traagiliselt oleme olnud tunnistajaks ka surmavatele rünnakutele ja vägivallaaktidele, mis on suunatud juutide ja juudi institutsioonide vastu. Manchesteris kaotasid jom kipuri (Yom Kippur) ajal oma sinagoogi lähedal elu kaks juudi kogukonna liiget. Bondi rannas Sydneys Austraalias sattusid hanukat tähistavad juudi pered terrorirünnaku ohvriks – me kaotasime 15 süütut elu. Londonis Golders Greenis toimunud pussitamine tuletas meile taas meelde, et väliselt äratuntavad juudid võivad sattuda sihtmärgiks pelgalt selle tõttu, kes nad on. Ja Washingtonis näitas Iisraeli suursaatkonna töötajate mõrv, kuidas vihkamine võib muutuda surmavaks isegi demokraatlike ühiskondade südames.

Need vahejuhtumid on karmiks meeldetuletuseks, et antisemitism ei ole pelgalt ajalooline nähtus või retoorika ja eelarvamuste probleem. Läbi ajaloo on antisemitism pidevalt muteerunud, et sobituda vastava ajastu eelarvamustega, arenedes antiikaja usulisest tagakiusamisest modernse ajastu rassiliseks klammerdumiseks ja tänapäeva poliitiliseks demoniseerimiseks.

Kaasaegses maailmas on see iidne vihkamine leidnud oma uusima maski äärmuslikus antisionismis. Kuigi mis tahes valitsuse poliitika õigustatud kritiseerimine on demokraatliku debati tavapärane osa, ületab kaasaegne antisionism sageli piiri poliitilise kriitika ja puhta juudivihkamise vahel. Keelates ainukesena juudi rahvale enesemääramisõiguse, kasutades juudi riigi vastu klassikalisi antisemitistlikke troope ning rünnates diasporaas elavaid juute Iisraeli tegevuse tõttu, on sellest saanud kaasaegse antisemitismi peamine tööriist.

Selle evolutsiooni mõistmine on hädavajalik, et 21. sajandil juudivihkamisele tõhusalt vastu astuda ja see alistada.

Samal ajal seisame silmitsi teise sügava vastutusega. Iga mööduva aastaga jääb meie sekka vähem holokaustis ellujäänuid, kes saaksid vahetult tunnistust anda. Kuna nende hääled vaibuvad, muutub sotsiaalmeedias valjemaks desinformatsiooni, moonutuste ja ajalooliste valede müra. Meie ees seisev väljakutse ei ole ainult mälu säilitamine, vaid ka tagamine, et tõde pääseks moonutuste üle võidule.

Samuti peame inspireerima nooremaid põlvkondi jääma seotuks oma juudi identiteedi, pärandi ja kogukondadega, võimaldades neil olla juudid.

Paljude väiksemate juudi kogukondade jaoks ei ole järjepidevus midagi enesestmõistetavat; see nõuab pühendumust, investeeringuid ja pidevat pingutust.

Juudi elu tulevik ei sõltu mitte ainult sellest, kui hästi me mäletame oma minevikku, vaid sellest, kui edukalt me anname järgmisele põlvkonnale väe seda edasi kanda.

Seetõttu on valitsuste ja vähemuskogukondade vaheline partnerlus nii oluline.

Eesti riigi pakutav toetus – sealhulgas toetus haridusele, kultuurile, kogukonnaelule, mälestusalgatustele ja julgeolekule – aitab tagada, et juudi elu Eestis saab jääda turvaliseks, avatuks ja enesekindlaks. Selline toetus ei ole lihtsalt abi ühele kogukonnale. See on investeering demokraatlikesse väärtustesse ja ühiskondlikku sidususse.

Sajand tagasi näitas Eesti maailmale, et vähemus suudab säilitada oma identiteedi, panustades samal ajal täielikult riigi ellu. Sada aastat hiljem on see õppetund sama asjakohane ja inspireeriv kui kunagi varem.

TÄNAN TEID!

Tõlgitud tehisaru vahendusel.