Eesti Vabariigi Juudi kultuuromavalitsuse 100. aastapäeva tähistamiseks avati 5. juunil 2026 Tallinna Juudi Kooli hoonel mälestustahvel. Tahvlil on tekst kolmes keeles – eesti, inglise ja heebrea keeles:
Selles hoones alustas 3. veebruaril 1924 tegevust Tallinna Juudi Eraühisgümnaasium.
Kooli ruumidest sai Eesti juutide ühiskondliku elu keskus. 6. juunil 1926 kuulutati kooli aktusesaalis välja Eesti juutide kultuurautonoomia, mis oli ainulaadne kogu maailma juutide ajaloos. Tänuavaldusena selle võimaldamise eest kanti 1927. aastal Eesti Vabariigi nimi Juudi Rahvusfondi kuldraamatusse.
Kultuurautonoomia likvideeriti pärast Nõukogude okupatsiooni algust 1940. aasta suvel. Koolihoone natsionaliseeriti ja õppeasutusest sai Tallinna 13. kool. 1990. aastal tagastati hoone Eesti Juudiusu Kogudusele.
Ülaosas on kujutatud hoonet sellisena, nagu see oli 100 aastat tagasi, mil seal asus Tallinna Juudi Eraühisgümnaasium. Alumises osas on tunnistus selle kohta, et Eesti on kantud Juudi Rahvusfondi Kuldraamatusse tänutäheks selle eest, et riik võimaldas juudi vähemusele esmakordselt juudi ajaloos kultuuromavalitsuse.
Mälestustahvli avamisel kõneles vandeadvokaat, Juudi Muuseumi juhatuse ja Eesti Juudi Kogukonna Nõukogu liige Alla Jakobson. Ta teatas, et kultuuromavalitsuse sündmustel on tema jaoks isiklik side, kuna tema isa ja tütar õppisid selles hoones ning isa osales aktiivselt sionistlikus liikumises. Samuti väljendas ta heameelt, et Eesti juutide jaoks ajalooline sündmus on nüüd jäädvustatud mitte ainult arhiividokumentides, vaid ka siin, endise gümnaasiumi hoonel.
Kesklinna linnaosavanem Nikita Groznov õnnitles juudi kogukonda juubeli puhul ning kinnitas, et nii Kesklinna valitsus kui ka Tallinna linn tervikuna on huvitatud kogukonna ja selle tegevuse toetamisest.
Eesti rabi Šmuel Kot pidas osa oma kõnest jidišis ja heebrea keeles, kuna neid keeli kasutasid selle kooli õpilased ja õpetajad, ning jidiš oli kultuuromavalitsuse ajal juutide emakeeleks. Lõpetuseks luges ta tänulaulu (Psalm 100). Tahvli avasid Alla Jakobson, rabi Kot ja Eesti Juudi Kogukonna Nõukogu esimees Aleksandr Zdankevitš. Tseremooniast võttis osa Iisraeli Riigi suursaadik Eestis Amit Gil-Bayaz.
Mälestustahvel paigaldati Eesti Juudi Muuseumi algatusel Eesti juutide ajalooliste objektide jäädvustamise algatuse raames. Tahvli valmistamiseks ja paigaldamiseks kulunud vahenditest 94% annetasid eraisikud, samuti Eesti Juudi Kogukond ja Eesti Juudiusu Kogudus.
