Vabariigi aastapäeva tähistamine Tallinna juudi kogukonnas 90 aastat tagasi.

Viimati uuendatud:  22.02.2022

Ajaleht "Sõnumed", nr. 44, 25 veebruar 1932

Juudid Vabariigi aastapäeval

Aktus H.N.Bjaliku seltsis. Eestit seati eeskujuks kogu Euroopale.

Vabaduspäeva puhul oli juudi kultuurhariduslik selts „Bjalik" korraldas eile õhtul kell 6 oma ruumides, Niguliste tän. nr. 13, piduliku aktuse juudi seltskonnale, mis oli haruldaselt rohkesti rahvast kokku tõmmanud.

Esimesena kõneles kohalik kirjanik härra Band „Eesti raamatust". Ta andis ülevaate Eesti kirjandusest, alates tema algupäevist, 17 sajandil. Selle järele kõneles seltsi esimees härra Tamarkin rahvaste enesemääramisest. Pikemalt kõneles vähemusrahvuste kultuurautonoomiast härra Rochlin. Ta seadis selle eeskujuks teistele riikidele. Pidas soovitavamaks, et ka mujal saaks juutkond nii avarad võimalused tegutsemiseks kultuurilisel alal. Lõpul soovis ta, et Eesti õitsegu ja kasvagu veel kaua millele järgnes tormiline käteplagin.

Sellele järgnes muusikaline osa ja deklamatsioonid, kus oli pandud rõhku eesti helitöödele ja luuletuste ettekandmisele. Kuna kõned peeti juudi keeles, siis võis selles aktuse osas kuulda juba eesti keelt. Prl.Rogin kandis klaveril ette prof.Lemba „Lüüriline moment", mis sai rohke kiiduavalduse osaliseks. Selle järele deklameeris prl.Pessina Tuglase „Kevade laulu". Et näidata, kuidas kõlab juudi laul eesti keeles, laulis pr. Scharback eesti keeles juudi kirjaniku Peretzi laulu „Palve", mille tõlke oli vabaduspäeva puhuks valmistanud härra Band. Järgnesid veel mõned viiulipalad. Aktus lõppes kell 9 paiku, kus kanti prl.Pessina poolt ette Gustav Suitsu „Pöörane laul" juudi keeles, mille tõlke oli valmistanud härra Band. See pala meeldis juudi seltskonnale väga, sest tormiline käteplagin ei tahtnud lõppeda.

Vabaduspäeva puhul oli ka juudi sünagoogis pidulik jumalateenistus, kus laulis koor kantor Gurevitschi juhtimisel. Kõne pidas ülemrabi Gomer. Juudi koguduse üllatuseks pidas ta poole oma kõnest eesti keeles. Imestati, kuldas see võimalik, sest Gomer tuli vaid paari aasta eest Poolast Eestisse. Ülemrabi eesti keel näis olevat kaunis ladus.

Allikas: Eesti rahvusraamatukogu arhiiv

Kuulutus Vabariigi aastapäeva jumalateenistusest 24.02.1932

Meid toetab

© Eesti Juudi Muuseum
envelopephone-handsetmap-marker linkedin facebook pinterest youtube rss twitter instagram facebook-blank rss-blank linkedin-blank pinterest youtube twitter instagram