Katkendi lugemine artiklist „Through the Baltic States. III – ESTONIA: An Oasis of Toleration“ The Jewish Chronicles, 25.9.1936.

Loeavad Tallinna Juudi Kooli 11.klassi õpilased Rico Pall ja Polina Smagina.

Polina Smagina

„Euroopa kuldne nurgake” - nii nimetatakse Eestit kiire majanduskasvu ja madala elumaksumuse pärast. Olgu see kuitahes ilus nimi, mis on antud sellele kaunile väikesele riigile tänu tema kiirele majandusarengule, juutide kohtlemine riigis teeb talle au. Eesti on ainuke riik Ida-Euroopas, kus juutidel lubatakse rahulikult elada ja kus puudub riigi -ja rahvapoolne diskrimineerimine. Terava kontrastina teiste Balti riikidega on jõus kultuurautonoomia, mis oli antud juutidele 10 aastat tagasi, juutidel lubatakse elada vaba ja väärikat elu, mis on kooskõlas nende rahvus -ja kultuuritõdedega.

Rico Pall

Eesti suhtumine juutidesse ajal, kui naaberriikides on neid häbematult isegi inimõigustest ilma jäetud, on kasulik mitte ainult juudi rahvale vaid ka laias laastus riigile. Eesti sõltub eksportkaubandusest ja juudid mängisid tähtsat osa selle kiires arengus. Eesti on üle saanud majanduskriisist, siin ei ole tööpuudust ja sellele on palju kaasa aidanud juudid, seda tunnistavad meeleldi ka eestlased ise. Tähtis on see, et teistes Balti riikides, kus juutide diskriminatsioon on üldine, toimub majanduse areng palju aeglasemalt kui Eestis. Üks tuntud Eesti juht, kellega arutasin seost juutide kohtlemise ja majandusarengu vahel Balti riikides, ütles: „Meie andsime juutidele täieliku vabaduse täpselt samuti nagu teistele vähemusrahvustele. Juudid on meile tuhat korda tagasi maksnud oma tööstuse, ustavuse ja patriotismiga.” Muidugi, natslik propaganda tungib ka Eestisse nagu mujalegi. Mitte eriti ammu Eesti natsionalistid, tuntud „Vapsidena”, püüdsid õhutada juudivastaseid tundeid. Tänu President Konstantin Pätsile, peatati see anti-juudi liikumine algstaadiumis, enne kui ta võis hakata mõjutama juutide ja teiste rahvaste suhteid.