17.09.1908 Tartu – 24.12.1992 Tallinn 

24.detsembril 2022 möödus 30 aastat tuntud Eesti baleriini, ballettmeistri ja pedagoogi Anna Ekstoni surmast. Anna Ekstonist on kirjutatud raamatuid ja ilmunud mitu artiklit, mida korrata ei ole mõtet. Siiski võib meenutada, kuidas Helga Aumere raamatus on Anna Ekstoni kohta öeldud: «Elas kord pruunide särasilmade, tumedate juuste ja ilusa figuuriga daam. Anna Ekstonit kui balletipedagoogi ja Tallinna Koreograafiakooli asutajat, lavastajat, kunagist baleriini teadis pool linna. Ka oli ta kuulus oma eruditsiooni, vaimukuse, terava keele ja sule poolest.»¹ Toome mõned vähetuntud fakte tema isiklikust elust. 

Anna Epstein olid sündinud Tartus 17.(4. vana kalendri järgi) septembril 1908 Reveli linnakodaniku Movscha (Moissei) Epsteini ja tema naise Minna (neiupõlvenimega Levinovitsch) tütrena² .

Tema isapoolne vaarisa David Epstein oli nn Nikolai sõdur ehk kantonist. Tema kuulus nende Vene kroonu soldatite hulka, kes asutasid 19. sajandi esimesel poolel Reveli sõdurite juudi koguduse ja kellel oli privileeg elada linnas püsivalt madala kategooria linnakodaniku staatuses (vene keeles мещанин). Anna emapoolne vanaisa Schaje Levinovitsch oli Reveli (Tallinna) juudi kogukonna juht, kelle eestvedamisel ehitati aastal 1883 ilus Tallinna Suure Koraalse sünagoogi hoone Maakri tänaval. Tänuavalduseks tema tehtud töö eest kogukonna hüvanguks püstitati hiljem tema haual juudi kalmistul Magasini tänaval J.Rosenbaumi poolt projekteeritud mausoleum.³

Anna Epsteini elu oli väga sündmusterohke. Ta kasvas peres, kus armastati muusikat, kuid klaverimängijaks, nagu soovisid tema vanemad, ta saada ei tahtnud. Üsna vara ilmnes tal huvi tantsu vastu. Kui perekond kolis Tallinna, õppis ta tantsu Eugenia Litvinova balletistuudios, V.Gdovski stuudios Berliinis, O.Preobraženskaja ballettistuudios Pariisis ning 1934–36 Riias Fjodorova juures ning 1943–44 Moskva koreograafiakoolis.

Ta töötas 1925–1930 Antwerpenis Flaami Kuningliku Ooperiteatri balletisolistina.

20.09.1930 Antwerpenis abiellus ta esmakordselt Liepajast pärit Herma Licht-Blumiga. Kuna tema mehel ei olnud tol ajal Läti kodakondsust, siis tundis ta muret oma Eesti kodakondsuse pärast. Eesti Rahvusarhiivis on säilinud tema kirjavahetus Eesti Vabariigi aukonsuli Luganos (Šveits) ja EV siseministeeriumiga Eesti kodakondsuse säilitamise kohta aastal 1936⁴. Tol ajal lõpetas ta aastatel 1933–1935 kestnud töö Liepāja ooperiteatri ballettmeistri ja tantsijana, sest esines 1930.-39. aastatel (vaheaegadega) V. Gdovsky ja H. Flemingi trupiga Euroopa riikides. Juunis 1936 esines ta Šveitsis ja ta esimene abikaasa sai Läti kodanikuks. Tol ajal üldjuhul määrati naise kodakondsus tema mehe järgi, Anna aga soovis jääda Eesti kodanikuks ja siseministeerium andis talle teada, et ta ei pea muretsema, sest ta jääbki Eesti kodanikuks.

1938.aastal esitab ta avalduse oma perekonnanime vahetuseks. Ilmselt sel ajal ta lahutas oma esimesest abikaasast. Tol ajal oli Eestis saksapäraste perekonnanimede eestistamise kampaania. Anna Epsteinist saab Anna Eppkivi⁵. Perekonnanimi Epstein on pärit Saksamaa Hesseni liidumaa linna Eppsteini nimest, kus keskajal oli suur juudi kogukond. Stein tähendab saksa keeles “kivi”. Kuid juba 1939.aastal ta muudab oma perekonnanime jälle. Temast saab Anna Ekston⁶. Siin on sõna “kivi” asendatud inglisekeelse sõna stone lühendatud versiooniga. Anna käis palju välismaal ja oskas vähemalt 7-8 keelt. Ta abiellus Simon Perlmanniga, kes kuulus vasakpoolsesse juudi rühmitusse “Licht”. Cilja Laud, kes on Simon Perlmanni vennatütar, kirjeldab neid kui “lapselikku noorpaari”.  

Nõukogu okupatsiooni 1. aastal (1940-41) sai Simon Perlmann Eestimaa kompartei venekeelse häälekandja “Sovetskaja Estonia” peatoimetajaks. Ta osales ka Juudi Kultuuriautonoomia asutuste likvideerimisel. Sel ajal töötas Anna Ekston  “Estonias” balletipedagoogi ja lavastajana ning oli õpperühma juht. Kuna teda määrati sinna okupatsioonivõimude poolt, siis tekkisid teatud pinged kollektiivis, eriti balletilavastaja Rahel Olbreiga. Sellest kirjutab Tallinna Ülikoolis 2016. aastal kaitstud doktoritöös Heili Einasto. Rahel Olbrei pooldas balleti moodsat liini, kuid A. Ekstoni eelistuseks oli ikkagi klassikaline ballett. Sellele vaatamata just sai just Eskton sõjajärgsel perioodil R.Olbrei pärandi hoidjaks ja arendajaks⁷. Kui hakkas sõda NSV Liidu ja Natsi-Saksamaa vahel, õnnestus Anna Ekstonil evakueerida Tallinnast. Ta kuulus ka 1942–1944 Eesti NSV Riiklikesse Kunstiansamblitesse. Venemaa tagalas viibis ta kuni nõukogu võimu taastamiseni Tallinnas aastal 1944.  

Sõja ajal suri tema teine abikaasa Simon Perlmann. Jaroslavlis sai ta tuttavaks Eugeni ehk Eugen Nõuga. Tema sugulane, Rootsis elav eestlane Enn Nõu räägib selle kohta järgmist: “Anna Ekston elas pärast sõda koos minu vanaisa vennapoja Jevgeni ehk Eugen Nõuga Tallinnas. Eugeni naine Sinaida oli sakslaste poolt hukatud 14.10.1941 Harku vanglas. Jevgeni või Eugen Nõu oli 1949-1950 Draamateatri direktor ja töötas koos Ants Lauteriga, kuni 1950.a. lasti lahti kui kodanlik natsionalist. 1953.a. siirdus Moskvasse poja juurde, kuna Eestis jäeti peaaegu ilma tööta. Sellest kõigest natuke ka romaanis "Vabariigi pojad ja tütred" II lk.390-391⁸. Kuus (tegelikult seitse, EJM märkus) Eugen Nõu kiri Venemaalt Anna Ekstonile on olemas Eesti Teatri ja Muusika Muuseumis⁹.”  

Aastatel 1944–1951 töötas Anna Ekston Estonia balletijuhi ja ballettmeistrina.

Tema tuntumaid lavastusi on Tšaikovski “Luikede järv” (1948) ja Glieri “Punane moon” (1950, koos Senta Otsa ja Aleksandr Vineriga). Cilja Laud meenutab, et Anna Ekstoni esinemine balletis “Punane moon” oli väga populaarne ja pälvis nii suur edu, et publik kaua aplodeeris talle seistes.  

Tema algatusel asutati 1946. aastal Estonia teatri juures tegutsenud balletistuudio baasil Eesti Riikliku Koreograafiline Kool. Alates aastast 1959. kandis kool nime Tallinna Koreograafiakool (TKK). A. Ekston oli 1946–48 ja 1951–65 selle direktor, aastani 1966 ka klassikalise balleti õpetaja. Lavastanud tantse ooperitele ja operettidele, avaldanud balletialaseid artikleid ja arvustusi, juhendanud laste balletiringe.

Eesti NSV teeneline kunstitegelane (1959). Nõukogude Eesti preemia 1948.  

Anna Ekstoni loomingust saab lugeda Eesti Teatriliidu veebilehelt.   

Allikad: 
Eesti Entsüklopeedia
Balletiminutid: Teatritruudus. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (1984), 29min 55sec 
Artikkel Vikipeedias https://et.wikipedia.org/wiki/Anna_Ekston  

1. Helga Aumere. Anna Ekston. Nimi Eesti kultuuris. EETEATRI LIIT, Tallinn, 2004
2. Tartu juudi koguduse 1908.aasta meetrikaraamat, EAA.5413.1.6, lk 8
3. Carl-Dag Lige. Tallinna vana juudi kalmistu. Eesti Juudi Muuseumi veebileht.
4. Eesti rahvusarhiivi toimik ERA.14.12.3123
5. Eesti rahvusarhiivi toimik ERA.5201.2.1124
6. Eesti rahvusarhiivi toimik ERA.5201.2.19187
7. Heili Einasto. Doktoritöö "Eesti balleti rajaja Rahel Olbrei: loometegevus, retseptsioon, pärnd". Tallinna Ülikool, 2016
8. Enn Nõu. Vabariigi tütred ja pojad. II osa. Eesti Ajalehed AS. Tallinn, 2011
9. Teatri- ja Muusikamuuseumi kogu fond T217, säilik 18