Vastavalt loenduse andmetele elas Eestis seisuga 31.detsember 2021 kokku 1852 juuti (aastal 2011 – 1973, aastal 2000 – 2145). Võrreldes 2000.aastaga vähenes juudi elanikkond Eestis 14% võrra (2011. aastaga võrreldes 8% ). Kui 2000.aastal elas Tallinnas 1598 juuti, siis 2011.aastal elas pealinnas juba 1462, 2021.aasta lõpus aga 1405 juuti ehk vähenemine moodustas 12%.
Meeste ja naiste osakaal oli proportsioonis 53%-47%. See jäi praktiliselt muutumata võrreldes eelmiste loendustega aastatel 2000 ja 2011.
Enamust juutidest paikneb Põhja-Eestis (Harjumaal) – 85%. Kõige vähem elab juute Kesk-Eestis – 1%.
| Kogu Eesti | 1852 | 100% |
| Põhja-Eesti | 1575 | 85% |
| Kesk-Eesti | 17 | 1% |
| Kirde-Eesti | 115 | 6% |
| Lõuna-Eesti | 120 | 6% |
| Lääne-Eesti | 28 | 2% |
Kõige rohkem elab Tallinnas juute Lasnamäe – 25% ja Kesklinna – 22% linnaosades. Kõige väiksem on juutide arv Nõmmel – 2% ja Pirital ning Kristiines – kummaski 5%.
| Tallinn | 1405 | 100% |
| Lasnamäe | 356 | 25% |
| Kesklinn | 306 | 22% |
| Mustamäe | 202 | 14% |
| Haabersti | 186 | 13% |
| Põhja-Tallinn | 180 | 13% |
| Kristiine | 72 | 5% |
| Pirita | 68 | 5% |
| Nõmme | 35 | 2% |
Peale Tallinna elab kõige rohkem juute Harjumaal veel Viimsi vallas – 62 inimest ja Maardu linnas – 13 inimest.
Juudi elanikkonna kõige suurema arvuga haldusüksused
väljaspool Tallinna ja Harjumaad aastal 2021.
| Jõhvi linn | 13 |
| Kohtla-Järve linn | 37 |
| Narva linn | 48 |
| Narva-Jõesuu linn | 8 |
| Ülejäänud Ida-Virumaa | 9 |
| Pärnu linn | 16 |
| Ülejäänud Pärnu maakond | 3 |
| Tartu linn | 82 |
| Valga linn | 3 |
| Viljandi linn | 3 |
| Võru linn | 4 |
| Jaotus vanuse järgi | Kogu Eesti | Kogu Eesti | Tallinn | Tallinn |
| 0-17 | 218 | 12% | 199 | 14% |
| 18-64 | 818 | 44% | 611 | 43% |
| 65 ja vanem | 816 | 44% | 619 | 44% |
Võrreldes 2000. aastaga kasvas juudisoost EV kodanike arv – 8% võrra kogu Eestis ja 9% võrra Tallinnas. Keskmiselt 2 korda vähenes nende hulgas Venemaa Föderatsiooni kodanike arv. Veelgi vähemaks jäi määramata kodakondsusega isikuid, sealjuures üsna järsult kasvas Eestis resideeruvate teiste riikide kodanike arv.
Olulised muudatused leidsid aset rahvus- ehk juudi keele emakeelena rääkijate osas. Kui 2000. aastal pidas juudi keelt emakeeleks 9% EV kodakondsusega juutides, 2% t VF kodakondsusega juutides, 1% teiste riikide kodanikest ning 3% määramatu kodakondsusega juutidest, siis 2021.aastal oli ainult 0,4% juudisoost EV kodanikke, kes pidasid juudi keel oma emakeeleks. VF kodanike seast polnud kedagi ja kodakondsuseta juutidest ainult 1% nimetas juudi keel oma emakeeleks. Samal ajal 29% teiste riikide kodanikest teatasid, et juudi keel on nende emakeel. Selles rühmas on valdav osa Iisraeli Riigi kodanikke, kelle emakeel on heebrea keel.
Suured muudatused toimusid eesti keelt emakeelena kasutajate osas. 21 aastat tagasi pidas 41% juudisoost EV kodanikest eesti keelt oma emakeeleks ja ainult 16% vene keelt. 2021. aastal ainult 15% selle kategooria juutidest oli emakeel eesti keel, kuid vene keel oli emakeeleks 80% juutidest, kes on EV kodanikud. See aga ei tähenda, et puudub eesti keele valdamine. Praktiliselt kõik märkisid, et valdavad riigikeelt. Tuleb meeles pidada ka sellist asjaolu, et 20 aasta jooksul omandasid EV kodakondsuse need, kel varem oli kas VF kodakondsus või teise riigi kodakondsus või hoopis kodakondsust puudus. Samal perioodil surid vanema põlvkonda inimesed, kellel oli kas juudi keel (jidiš) ja/või eesti keel emakeelteks. 2021.aasta seisuga ei ole määramata kodakondsusega juutide seas kedagi, kellel on eesti keel emakeeleks.
2021.aasta loenduse andmetel pidasid ainult 18% Eesti juutidest (330 inimest) ennast judaismi usku kuuluvaiks. Täpsemaid andmeid sel loendusel EV statistikaamet ei avalda.
