Näitus on pühendatud Eesti ajalehtede kajastusele Saksamaal 9.-10.novembril 1938 toimunud sündmustele, mida nimetati Kristallööks ehk Purustatud vitriinide ööks (saksa keele Kristallnacht). See sündmus sai esimeseks suureks juudi pogrommiks Saksamaal pärast natside võimuletulekut. Seda peetakse holokausti ehk juutide massilise tapmise alguseks.
Rünnakute formaalseks põhjuseks sai atentaat Pariisis Saksamaa saatkonna sekretärile Ernst von Rathile, kelle pihta tulistas Saksamaal sündinud poola juut Herschel Grinschpan. 9.-10. novembril algasid kogu Saksamaal, sh Austrias ja Sileesias rünnakud sünagoogidele ja juutidele kuuluvatele kauplustele. Palju sünagooge põles maha ja lõhuti. Juudi äride vitriinid löödi kildudeks ja kaubad kas lõhuti või tassiti laiali. Võimud ja politsei praktiliselt ei takistanud rüüstamisi, vaid takistasid hoopis juute sellele vastupanu osutamisel. Selle tulemuseks tapeti üksnes ametlikel andmetel 91 juuti, kuigi juudi allikate kohaselt ulatas hukkunute arv 2,5 tuhandeni. Kristallöö ajal arreteeriti 30 tuhat inimest, kes saadeti hiljem koonduslaagritesse. Üle 1000 sünagoogi põles maha, rohkem kui 7000 juutidele kuuluvat hoonet ja kauplust kas põletati, rüüstati või kahjustati.
Suuremates Eesti ajalehtedes ilmusid esimesed teated sündmustest Saksamaal 11.novembril, v.a. kohalik saksakeelne ja natsimeelne ajaleht Deutsche Zeitung, kus esimene info avaldati juba 10.novembril. Näiteks „Postimees“ pühendas rohkem tähelepanu rünnakutele juutide vastu ja nende kannatustele. „Uus Eesti“ tõi samal ajal esile Fordi ja Citroeni autokaupluste lõhkumist ning kuidas ekslikult rüüstati aarialaste poode. Kohalik saksakeelne ajaleht „Deutsche Zeitung” rõhutas aga, et juudid on ise toimunus süüdi ja Saksa rahva pahameel on õigustatud.
Näitusel on esitatud ajalehtede koopiad Eesti rahvusraamatukogu fondidest. Iga posteri juures on artiklite väljatrükk eesti ja vene keeles.
