Alaline juudi kogukond Eestis hakkas tekkima 19. sajandil, mil esmakordselt toodi vene armee Tallinna garnisoni juudi noori, kes pärast sõjaväes teenimist said Eestisse jääda.
Eesti iseseisvudes 1918. a. algas uus etapp ka kohalike juutide ajaloos, kui ligi 200 juuti võtsid osa Vabadussõjast. Kohalikud juudid olid seni moodustanud väikse killu viiemiljonilisest Venemaa juutkonnast, nüüdsest moodustasid nad aga omaette Eesti juudi kogukonna ning neist said riigi võrdõiguslikud kodanikud. 1926. a. andis Eesti valitsus esimesena maailmas juutidele kultuurautonoomia, mis kuulutati välja Tallinna Juudi Eragümnaasiumi aulas 6. juunil 1926.
Kultuuriautonoomia oli ainulaadne sündmus nii Eestis kui ka maailmas. Juudi Rahvusfond kandis selle tähistamiseks Eesti Vabariigi nime oma kuldraamatusse Jeruusalemmas.
Algas juutide energiline kultuurialane tegevus. Tallinnas tegutses Juudi Gümnaasium, Tartus aga keskkool ja Valgas algkool. Rajati juudi lasteaedu, spordiseltse, rida draamaringe, klubisid ja raamatukogusid. Kokku tegutses Eestis 1939. a. 32 erinevat juudi organisatsiooni.
1940. a. alanud nõukogude okupatsioon tegi kultuuriautonoomiale lõpu.
5.juunil 2026 korraldatakse tähtpäeva auks Tallinnas konverents "Juudi kultuuriautonoomia 100". Konverents toimub Ministeeriumide ühishoone konverentsikeskus (Tamme saal), Suur-Ameerika tn 1 algusega kell 9.30. Konverentsi korraldajad on Eesti Juudi Muuseum, kultuuriministeerium, siseministeerium ning digi- ja justiitsministeerium koostöös Eesti Juudi kogukonna ja Eesti Juudiusu Kogudusega. Konverentsi töökeeled on eesti ja inglise.
Pärast konverentsi lõppu avatakse endise Tallinna Juudi Gümnaasiumi (praegu Tallinna Juudi Kool) seinal mälestustahvel.
Konverentsi osalemiseks tuleb ennast registreerida siin kuni 30.maini.
Ajakava
08.45-09.30 – registreerumine, tervituskohv
Konverentsi modereerib ajaloolane ja diplomaat Silver Loit.
09.30 – konverentsi algus, tervitused
Konverentsi I osa
10.15 – Kultuurautonoomia eeldused ja selle vajaduse väljakujunemine. Liisa Lail, SA Eesti Ajaloomuuseumi loovkuraator
10.45 – Juudi vähemusrahvuse kultuuriautonoomia väljakuulutamine arhiivi- ja ajakirjandusmaterjalide põhjal. Gennadi Gramberg, Eesti Juudi Muuseumi direktor. Tallinna Juudi Kooli 11.klassi õpilased
11. 15 – Saksa vähemusrahvuse ja juudi vähemusrahvuse kultuuriautonoomiad Eestis. Erinevused ja ühisosa. Kaido Laurits, Eesti Rahvusarhiivi arhivaar
11.40 Näituse “Juudi Kultuuriautonoomia 100” näituse avamine fuajees. Gennadi Gramberg, Eesti Juudi Muuseumi direktor
12.00 – 12.45 – Kerge lõuna
Konverentsi II osa
12.45 – Muusikaline tervitus. Talllinna Juudi Kooli abituriendid Elizaveta Gofmekler ja Matvei-Aaron Obolonin.
13.00 - Eesti juudi kogukonna kultuurielu 1926-1940. Anu Põldsam, Tartu Ülikooli judaistika lektor
13.25 – Juudi vähemusrahvuse kultuuriautonoomia tähtsus Euroopa kontekstis. Professor David Smith (Glasgow University)
13:50 Katkendi lugemine artiklist „Through the Baltic States. III – ESTONIA: An Oasis of Toleration“ The Jewish Chronicles, 25.9.1936
14.00 - Paneel: Juudi vähemusrahvuse kultuuriautonoomia tähtsus täna.
Osalejad: Alla Jakobson (vandeadvokaat, Eesti Juudi Kogukonna nõukogu liige), Timo Aava (Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituut ja ajaloo- ja arheoloogia instituut), Ringo Ringvee (Siseministeeriumi nõunik). Marika Guralnik (Eesti Juudi Kogukond)
Moderaator - Silver Loit
14.45 – konverentsi lõpp
16:00 Memoriaaltahvli avamine endise Tallinna Juudi Gümnaasiumi seinal. Karu tn 16
