Alaline juudi kogukond Eestis hakkas tekkima 19. sajandil, mil esmakordselt toodi vene armee Tallinna garnisoni juudi noori, kes pärast sõjaväes teenimist said Eestisse jääda.

Eesti iseseisvudes 1918. a. algas uus etapp ka kohalike juutide ajaloos, kui ligi 200 juuti võtsid osa Vabadussõjast. Kohalikud juudid olid seni moodustanud väikse killu viiemiljonilisest Venemaa juutkonnast, nüüdsest moodustasid nad aga omaette Eesti juudi kogukonna ning neist said riigi võrdõiguslikud kodanikud. 1926. a. andis Eesti valitsus esimesena maailmas juutidele kultuurautonoomia, mis kuulutati välja Tallinna Juudi Eragümnaasiumi aulas 6. juunil 1926.

Kultuuriautonoomia oli ainulaadne sündmus nii Eestis kui ka maailmas. Juudi Rahvusfond kandis selle tähistamiseks Eesti Vabariigi nime oma kuldraamatusse Jeruusalemmas.

Algas juutide energiline kultuurialane tegevus. Tallinnas tegutses Juudi Gümnaasium, Tartus aga keskkool ja Valgas algkool. Rajati juudi lasteaedu, spordiseltse, rida draamaringe, klubisid ja raamatukogusid. Kokku tegutses Eestis 1939. a. 32 erinevat juudi organisatsiooni.

1940. a. alanud nõukogude okupatsioon tegi kultuuriautonoomiale lõpu.

5.juunil 2026 korraldatakse tähtpäeva auks Tallinnas konverents "Juudi kultuuriautonoomia 100". Konverents toimub Ministeeriumide ühishoone konverentsikeskus (Tamme saal), Suur-Ameerika tn 1 algusega kell 9.30. Konverentsi korraldajad on Eesti Juudi Muuseum, kultuuriministeerium, siseministeerium ning digi- ja justiitsministeerium koostöös Eesti Juudi kogukonna ja Eesti Juudiusu Kogudusega. Konverentsi töökeeled on eesti ja inglise.

Pärast konverentsi lõppu avatakse endise Tallinna Juudi Gümnaasiumi (praegu Tallinna Juudi Kool) seinal mälestustahvel.

Konverentsi osalemiseks tuleb ennast registreerida siin kuni 30.maini.