Liisa Lail

Liisa Lail on Eesti Ajaloomuuseumi loovkuraator, kelle uurimistöö keskmes on 20. sajandi sotsiaalajalugu. Eelkõige on ta tegelenud hoolekande ja meditsiiniajaloo teemadega, uurides ühiskondlike praktikaid, institutsioone ja neis viibinud inimeste argielu. Juudi Kultuuriautonoomia 100 konverentsil teeb ta ettekande sellest, kuhu ulatusid kultuurautonoomia ideelised juured ning millises ajaloolises ja ühiskondlikus kontekstis need kujunesid.
Gennadi Gramberg

Gennadi Gramberg juhatab Eesti Juudi Muuseumi ja õpetab Tallinna Juudi Koolis juudi ajalugu. Tema peamiseks huvivaldkonnaks on Eesti juutide ajalugu ja holokaust Eestis. Konverentsil „Eesti juudi kultuuromavalitsus 100“, mille ettevalmistamisel ta vahetult osales, esineb ta ettekandega Eesti Vabariigi juutide kultuuromavalitsuse ettevalmistamise ja vastuvõtmise käigust arhiivimaterjalide ning ajaleheartiklite põhjal, samuti tutvustab ta samateemalist näitust.
Kaido Laurits

Kaido Laurits on Eesti ajaloolane ja arhivaar, kelle uurimistöö keskmes on olnud vähemusrahvused (eeskätt baltisaksa kogukond) ning vähemusrahvuste kultuurautonoomia Eesti Vabariigis 20. sajandi esimesel poolel. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis ja Konstanzi Ülikoolis Saksamaal, omandanud ajaloo magistrikraadi Tartu Ülikoolis (2005) ning hiljem ka keeleteaduse magistrikraadi Tallinna Ülikoolis (2022). Õppinud Tartu Ülikooli ajaloodoktorantuuris 2006-2015. Ta on avaldanud mitmeid teadusartikleid ning monograafia „Saksa Kultuuromavalitsus Eesti Vabariigis 1925–1940“ (2008). Pidanud vähemusrahvuste kultuuromavalitsuse teemadel ettekandeid Eestis ja välismaal. Tema akadeemilist tegevust on toetanud mitmed rahvusvahelised stipendiumid ja uurimistoetused, sealhulgas uurimistööks Saksamaal Marburgis, Göttingenis ja Berliinis. K. Laurits on Õpetatud Eesti Seltsi liige alates 2003. aastast. Töötanud alates 2004. a. Rahvusarhiivis arhiiviinspektori ja arhivaarina.
Konverentsil räägib ta Saksa vähemusrahvuse ja juudi vähemusrahvuse kultuuriautonoomiadest Eestis, tuues nende erinevusi ja ühisosi.
Anu Põldsam

Anu Põldsam töötab Tartu Ülikoolis judaistika lektorina. Tema põhilisteks uurimisvaldkondadeks on Vana Testament ja judaism ning juudi mõttelugu 19. sajandil ning eesti juutide religiooni- ja kultuurilugu 20. sajandi esimesel poolel. Õppejõuna õpetab ta juudi religiooni, identiteeti, eetikat ja mõttelugu ning piibliheebrea keelt. Ta tõlgib saksa, inglise ja heebrea keelest. Ta on tõlkinud nii tarbe- ja aime- kui ka ilukirjandust, näiteks Amos Ozi romaani "Juudas" ja Josef Agnoni jutustuste "Elupäevade poolel teel" ning Leo Baecki, Gershom Scholemi jt teiste teoseid.
Konverentsil räägib ta Eesti juudi kogukonna mitmekesisest kultuurielust Kultuuriautonoomia aastatel 1926-1940, mida Eesti juutide ajaloos peetakse kuldseks ajaks.
Professor David Smith (Šotimaa)

Professor David Smith on Glasgow’ Ülikooli Alec Nove’i nimelise Venemaa ja Ida-Euroopa uuringute õppetooli juhataja ning ajakirja Europe-Asia Studies toimetaja. Ta on selles ülikoolis töötanud alates 2002. aastast. Aastatel 2009–2012 ja 2014–2015 oli ta Kesk- ja Ida-Euroopa uuringute õppetooli (õppesuuna) juhataja ning aastatel 2006–2009 institutsioonidevahelise Venemaa ning Kesk- ja Ida-Euroopa uuringute keelepõhise regionaalõppe tippkeskuse (CRCEES) kaasdirektor. Lisaks juhib ta ülikooli Balti uuringute üksust (asutatud 2004. aastal). Ta on kirjutanud arvukalt töid natsionalismist, etnilisest poliitikast ja rahvusvähemustest (nii ajaloolises kui ka kaasaegses võtmes) Kesk- ja Ida-Euroopas ning endises NSVL-is, samuti juhendab ta nendes valdkondades bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe tudengeid. Konverentsil kõneleb ta video vahendusel juudi kultuurautonoomia tähtsusest Euroopa kontekstis, tuues paralleele sarnaste arengutega teistes Ida-Euroopa riikides.