Elijahu (Ilja) Magin, Tartu Ülikooli doktorant

Esineb ettekandega "Kuidas Joške tõusis taevasse: raamatu matused juudi rahvaluules" Tartus.

Ettekanne keskendub legendile Jeesuse taevaminekust jidiši legendi järgi, mis on üles kirjutatud Tartus. Lugu põhineb käsikirjade matmise rituaalil, nagu seda praktiseeriti sõdade vahelises Tartus. Ettekandes tutvustatakse käsikirjade matmise traditsiooni nii, nagu see on kirjeldatud Eesti Rahvaluule Arhiivi juudi kogude materjalides, ning tegelikku praktikat, millest on kirjutanud ajalooline ajakirjandus seoses uue Tartu juudi kalmistuga Lohkval (1935).

Elijahu Šmorgun, Eesti pearabi abi

Vabatahtlikuna täidab pearabi abi kohustusi. Koostab Toora nädalapeatüki kommentaare, esineb loengutega judaismist ja juudi tavadest. Koos eesti pearabiga osaleb projektis "Toora, Igavene Allikas".

Praegu käib Tallinna sünagoogis töö erilise projekti kallal. See on raamat, mis toob esmakordselt eesti keelde Toora iganädalased mõtted ja tarkuse, mis kõnetavad inimest igal ajal ja igas kohas. Tööpealkiri on „Toora, Igavene Allikas – nädalapeatükkide mõtted ja sõnumid“. Esimesena valmib raamat, kuhu on koondatud erinevad jutustused ja kommentaarid Toora 1. raamatu "Berešit" peatükide juurde. Ettekandes antakse info projekti elluviimisest.

Urmas Nõmmik, Tartu Ülikooli usuteaduskonna Vana Testamendi ja semitistika professor

Urmas Nõmmik on Eesti teoloog, piibliteadlane ja õppejõud. Ta on ka Uku Masingu Kolleegiumi vanem, Eesti Akadeemilise Teoloogia Seltsi esimees ning Society of Biblical Literature ja European Association of Biblical Studies liige. Ta on ajakirja Kirik & Teoloogia toimetuskolleegiumi liige. Ta on olnud ka Tartu Ülikooli Kirjastuse raamatusarja Piibel kontekstis peatoimetaja.

Ettekandes räägitakse projektist “Piibel kontekstis” ja vanaheebrea tekstide tõlkimisest eesti keelde. „Piibel kontekstis“ on koostöös Tartu Ülikooli Kirjastusega valmiv raamatusari, mille eesmärgiks on tuua eesti lugejani Piibli raamatute ning nendega kõige lähemalt seotud kirjanduse (apokrüüfid, pseudepigraafid, Qumrani kirjutised jne) tekstikriitilisi uus- ja esmatõlkeid ning pakkuda nende juurde nüüdisaegset teaduslikult aluselt lähtuvat kommentaari.

Anna Verschik, Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituudi üldkeeleteaduse professor

Anna Verschik on Tallinna Ülikooli üldkeeleteaduse professor. Tema uurimisalade hulka kuulub mitmekeelsus, keelekontaktid ja tõlketeooria. Ta on tõlkinud jidiši keelest eesti keelde D. Bergelsoni, Šolem-Aleihhemi ja An-ski teoseid ning kirjutanud jidiši kirjanduse tõlgetest eesti ja leedu keelde uurimisartikleid.

Kalle Kasemaa, Tartu Ülikooli emeriitprofessor

Kalle Kasemaa on eesti vaimulik, teoloog ja tõlkija. Kasemaa on Uppsala Ülikooli (Rootsi) ja Haifa Ülikooli (Iisrael) audoktor ja Uku Masingu Kolleegiumi liige. Ta on tõlkinud eesti keelde üle 60 raamatu, peamiselt heebrea ja kreeka, aga ka araabia, jidiši, ladina, saksa, prantsuse, albaania ja kõmri keelest. Kalle Kasemaa oli 2008. aasta alguseni Tartu Ülikooli Vana Testamendi ja semitistika korraline professor, seejärel on olnud emeriitprofessor.

Kalle Kasemaa Tartus salvestatud ettekandes räägib ta oma heebreakeelse ilukirjanduse avaldatud ja avaldamata jäänud tõlgetöödest.

Gili Haimovich (Iisrael), kirjanik, tõlkija ja Eesti Kultuuriseltsi Iisraelis juhatuse liige

Gili Haimovich on auhinnatud kakskeelne Iisraeli luuletaja, aga ka luuletõlkija, toimetaja ja fotograaf. Tema luulet on auhinnatud auhindade ja stipendiumitega Itaalias, Hongkongis ja Iisraelis, seda on tõlgitud 35 keelde ja see on esindatud arvukatel rahvusvahelistel luulefestivalidel, antoloogiates ja ajakirjades üle maailma. Ta on esimene, kes tõi Iisraeli Eestist luuleraamatuid, ja samuti esimene Iisraeli luuletaja, keda on tõlgitud eesti keelde.

Esimene eesti raamat, mille ta on heebrea keelde tõlkinud ja toimetanud, on valimik tuntud eesti nüüdisluuletaja Mathura teosest "Ja joonest korraga saab vari". Teine, mahukas valimik Jaan Kaplinski luulest, "Tolm ja värvid", mille ta toimetas koostöös Mathuraga, kes hiljem avaldas Gili raamatu "Kõhklev päike" eesti keeles. Gili on saanud Eesti välisministeeriumilt tunnuskirjad eesti luule tõlkimise ja Iisraeli lugejatele tutvustamise eest.

Gili Haimovich räägib konverentsil oma tööst eesti luule heebrea keelde tõlkimisel ja selle tutvustamisel Iisraelis – riigis, mis suures osas tunneb Eestit vähe, kuid on ise samuti vähemusrahvuse riik oma unikaalse keele, heebrea keelega, mida räägitakse seal kui ametlikku keelt, mis on iidne, Piiblist pärinev keel.

Ta kirjeldab oma protsessi, kuidas ta uurib mitte ainult eesti luulet ja keelt, vaid ka riigi minevikku ja olevikku, maastikke ja ökoloogiat. Seejuures teeb ta kogu selle teekonna vältel koostööd Mathuraga, Eesti luuletaja ja tõlkijaga, keda ta esimesena Iisraeli lugejatele tutvustas, saades kahe rahva vaheliseks kultuurisillaks. Gili jagab paar luuletust oma heebreakeelsest loomingust, mida Mathura loeb omakorda eesti keeles.

Mathura (Margus Lattik), eesti kirjanik, tõlkija ja kunstnik

Margus Lattik (autorinimega Mathura) on eesti kirjanik, tõlkija ja kunstnik. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli inglise filoloogia alal. Aastail 2000–2001 õppis ta India 16. sajandi bhakti kirjandust Vrindavana Kõrgema Hariduse Instituudis Indias (Vrindavana Institute for Higher Education). Ta on Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 2005[1] ning kuulub ka selle tõlkijate sektsiooni. Ta on üks Klassikaraadio saate "Fantaasia" tegijaid ja kuulus aastail 2017–2021 ning 2025 Rapla kultuurifestivali "Särin" korraldustiimi. Lattik juhatab väikekirjastust Allikaäärne. Mathura on tõlkinud nii klassikalist kui ka kaasaegset kirjandust. Tema erihuviks on olnud väikerahvad ja -keeled, viimastest on ta vahendanud nt maoori, inuiti ja saami autoreid. Ta on tõlkinud nii luulet, proosat kui ka filosoofilisi käsitlusi.

Anu Põldsam, Tartu Ülikooli usuteaduskonnaVana Testamendi ja semitistika õppetooli judaistika lektor

Anu Põldsam (PhD) on Tartu Ülikooli judaistika lektor ja vabakutseline tõlkija. Tema uurimisteemadeks on juudi mõttelugu 19. sajandil ning eesti juutide religiooni- ja kultuurilugu 20. sajandi esimeses pooles. Õppejõuna annab ta tudengitele edasi teadmisi juudi religioonist, identiteedist, eetikast ja mõtteloost nagu ka piibliheebrea keelest. Tõlkijana on ta lisaks saksa ja inglise keelele eestindanud heebrea keelest nt Amos Ozi romaani "Juudas" ja Josef Agnoni jutustuste "Elupäevade poolel teel", lisaks osaleb ta ka uue eestikeelse piiblitõlke väljaandmisega seotud projektis Piibel 2039.

Ettekanne teemaks on Iisraeli novelisti Šmuel Josef Agnoni tekstide eestindamine. Iisraeli kirjandusklassiku ja Nobeli kirjanduspreemia laureaadi Š. J. Agnoni kirjutisi iseloomustab eriomane keelekasutus - selles saavad kokku erinevad heebrea keele kihistused alates piibliheebrea keelest kuni uusheebrea keeleni välja. Agnoni teostes segunevad vanad ja uued keelekihid ning need on tulvil osutusi juutide enam kui 2000 aasta vältel kuhjunud kirjavarale. Tema tekstidel, mis räägivad argistest asjadest pühas keeles on lisamõõde, mis muutub ligipääsetavaks neile, kes tunnevad piiblitekste, rabiinlikku kirjandust ja juudi liturgiat. See kõik muudab Agnoni teoste lugemise naudinguks, kuid tõlkimise parajaks peavaluks - seda eriti eesti keelde, kus keskmisel lugejal pole kuigipalju teadmisi piiblilugudest ega ka selget tunnetust sellest, mis on nö piibli keel. Ettekanne võtabki luubi alla Agnoni tekstide eesti keelde ümberpanemise võimalikkuse ja võimatuse.

Tagasi konverentsi kodulehele