Rakvere sünagoog English version בעברית
1883-1944

Esmakordselt mainitakse juutide kohalolekut Rakveres aastal 1845. Kakskümmend aastat hiljem elas Rakveres peaaegu 100 juudi perekonda ehk umbes 400 inimest. Enamus neist olid kaupmehed ja käsitöölised. 18. augustil 1883 esitasid Rakvere juudid palvekiri linnavõimudele sünagoogi ehitamiseks. Juba sama aasta talvel pühitseti uus sünagoog sisse.

Sünagoog, mis kuulus Rakvere Juudi Usuühingule, asus Rohuaia tn 14. See oli Laada tänavalt ida poole teine krunt Rohuaia lõunaküljel. 1901. aasta linnakaardil kannab see krunt numbrit 192. Praegu asuvad sel kohal osaliselt kortermaja Rohuaia 22 ja Laada 7 roheala.

Sünagoogi hoone oli  üsna kõrge ühekorruseline puumaja. Majas oli üks suur ruum ja selle kõrval puitvõrega eraldatud rõdu. Mehed palvetasid  esimese korruse saalis ja rõdul viibisid teenistuse ajal naised. Sama hoone hoovipoolses küljes elas ka rabi. Ruumide üldpind oli 84 ruutmeetrit. Samuti asus majas  koguduse kontor ja toimusid Eesti juutide kultuuromavalitsuse nõukogu valimised.

Tõenäoliselt sai koguduse esimeseks rabiks pärast sünagoogi avamist Vilniusest pärit Abram-Itsik Gorfinkel, kes aga 1885. aastal kolis Narva. On teada veel kahe rabi nime: Hirsch Grabe, kes oli ametis kuni 1920-date aastate  lõpuni ja Abram Gurevitsch, kes valiti koguduse rabiks 1930. aastal.

Teise maailmasõja ajal mõrvati Rakveres 22 juuti. Sünagoogi kasutas Saksa armee sõdurite jaotuspunktina. Hoone hävis 1944. aasta sügisel tulekahjus.

Pärast sõda juudi kogukond Rakveres ei taastunud. Juutide arv pidevalt kahanes ärasõidu ja emigreerumise tõttu. Lilleoru tänaval asub 19. sajandi esimesel poolel rajatud Juudi kalmistu.

Rakvere elaniku Lilli Johari meenutused Rakvere sünagoogist (käsitsi kirja pandud 10.07.1995, originaal asub SA Virumaa Muuseumid arhiivis). Autor mainib, et sünagoog asus aadressil Rohuaia 16, tegelikult maja number oli 14.

Väljavõte Odette Kirsi käsikirjast Rakvere juudi kogukonnast ja sünagoogist (SA Virumaa Muuseumid arhiiv RM_7090_Ar1k2119_38)