Sel aastal 1.juulil möödus 160 aastat Eesti juudi väljapaistva ärimehe Elias Mendel Usvanski sünnist. Ta oli sündinud juudi kalendri järgi Tammuzikuu 2.päeval aastal 5622 (1862) Riias endise kantonisti ehk Nikolai soldati Movša Jossel Abrami p. Uschwinsky perre, kes oli Pihkvast pärit. Tema ema oli Feige Itte (sündinud Oscher). Alguses pere elas Riias, kus sündis nende vanim poeg Elias (Elijahu) Mende.
Movša Jossel koos perega kolis Tartusse 1868.aastal. 1894. aasta Tartu juutide nimekirjas tema kohta on märgitud, et ta on Pihkvast pärit 2.järgu kaupmees ja majaomanik, kellele kuulub mööblikauplus. Aadressiks on märgitud Aurulaeva t, 4. Aastal 1880 asutati nahavabrik, mis hiljem, kui Elias Mendel alustas oma iseseisvat tegevust ja abiellus Hanna Pessaga ning tal sündisid lapsed, hakkas kandma nime AS E. M. Usvansky ja pojad. Hoone rekonstrueeriti 1933. a. peennahatöökojaks, kus töötas 15 inimest. Esimesel korrusel asusid valmistoodete laod ja katlaruum, teisel korrusel pargitud nahkade töötlemise töökoda ja kuivatusruumid. Hoone rekonstruktsiooni tegi arh. An. Podtschekajev. Peakauplus asus Tartus ja laod Tallinnas ja Petseris. Lao-kaupluse avamine Petseris 1936.aastal tekitas linnas elevust, sest Usvanski oli esimene juudi kaupmees, kes avas oma poe setode pealinnas. Kohalik Uudisleht spekuleeris negatiive alatooniga artiklis „Juut ei kosu Petseris“, kui kiirest juut Usvanski (tõenäoliselt oli see tema vanem poeg David) saab tüssata setode poolt ja kui kaua vastu peab Petseris. Siiski pidas Elias Mendeli firma poegade juhtimise all vastu kuni selle natsionaliseerimiseni Nõukogude okupatsiooni ajal. Ise Elias Mendel seda ei näinud, sest ta suri Tartus 1929.aastal ja on maetud Tartu Roosi tänava juudi kalmistul.
Teise maailmasõjal sai nahavabriku hoone kannatada. Sõjajärgsel perioodil kasutati hoonet laona, kusjuures see arvati ka muinsuskaitse olevate objektide hulka. 2000.aastal Tartu linnavalitsuse ametniku poolt tehtud hoone kirjeldusel on märgitud, et „Hoone otsasein on ehitatud viltu, järgides II Maailmasõjas hävinenud Kaluri tänava kulgu.“
Teaduskeskuse „AHHAA“ ehitusel 90.-ndate lõpus kasutati endise nahavabriku allesjäänud osi keskuse seinteks. Neid võivad ka praegu näha teaduskeskuse külastajad.
